Kapillaarilaiendid, ämblikveenid ehk telangiektaasia

Kapillaarilaiendid on väikesed sinised või punased soonekesed, mis võivad tekkida igal kehaosal, kuid ilmuvad sagedamini jalgadel, näol, rinnal ja kõhul. Need võivad tunduda lühikesed, näivalt mitteühendatud jooned, või ühineda, moodustades ämblikuvõrgu- või puuvõralaadse joonise. Meditsiinis nimetatakse selliseid laienenud soonekesi teleangiektaasiaks.   Tähelepanu! Teleangiektaasiad jalgadel võivad olla juba tõsisema veeniprobleemi tunnuseks ja näidata suurte veenide funktsioonihäiret. Sellepärast kontrollib meie kirurg enne jala kapillaarilaiendite ravi ultraheliuuringuga ka teisi jalaveresooni, et välistada võimalikku suuremat venoosset patoloogiat.
Kui probleemi põhjustajaks on sügavamad jalaveenid, võib nende patoloogia märkamata jätmine põhjustada kapillaarilaiendite peatset taasteket või muid kõrvaltoimeid.

Korduma kippuvad küsimused:

• Kas kapillaarilaiendid on ohtlikud?
  Kapillaarilaiendid iseenesest ei ole ohtlikud, kuid kui nende põhjuseks on tõsisemad venoosse süsteemi häired, võivad need häired tulevikus tekitada probleeme ja komplikatsioone. Kui kapillaarilaiendeid on palju ja nad asuvad jalgadel, soovitame me alati jalgade põhjalikku ultraheliuuringut, et avastada võimalikke veeniprobleeme juba eos.

• Millised on kapillaarilaiendite ravivõimalused?
  Estmedica kliinikus kasutakse peamiselt järgmiseid meetodeid:
  Ultraheli kontrolli all tehtav vahtskleroteraapia. Selle meetodi puhul süstitakse segavatesse kapillaarilaienditesse spetsiaalset kootavat ravimit, mis sulgeb laiendi seestpoolt.
  Kapillaarilaiendite laserravi puhul liigub laser üle naha ja selle energia sulgeb nahaalused laienenud soonekesed ilma nahka vigastamata.
  Kapillaarilaiendite sulgemisel raadiolainete energiaga kasutatakse mikronõela, mis aitab raadiolainete energial jõuda laienenud kapillaarini ja seda edukalt sulgeda.

Kõik kolm ravimeetodit on oma efektiivsust tõestanud. Samas on neist igaühel olemas oma poolt- ja vastuargumendid. Sobiva meetodi valik sõltub teleangiektaasia asukohast, suurusest ja soonte diameetrist, mõnikord ka Teie ning arsti eelistustest. Kindlasti arutab kirurg kõikide meetodite eelised ja puudused Teiega enne protseduuri planeerimist põhjalikult läbi.