Estmedica

Kuidas veenilaienditest hoiduda ja neid ravida?

1. märts 2018

Veenilaiendid ehk varikoos on levinud probleem, mida esineb ligi 40 protsendil naistest ja 30 protsendil meestest. Aasta-aastalt suureneb ka registreeritud juhtumite arv. Nii võib öelda, et veenilaiendite käes kannatab tänapäeval juba iga neljas inimene maailmas. Kuna probleem laieneb, sagenevad ka küsimused: kuidas ikkagi hoiduda veenilaienditest, mis on varikoosi põhjused ja kuidas neid üldse ravida? Vastuseid aitab leida Estmedica kliiniku doktor Aleksandr Detotšenko.

Mis soodustavad veenilaiendite teket?
Kõige enam mõjutab veenilaiendite teket geneetiline eelsoodumus, mistõttu võib veenilaiendeid esineda terves suguvõsas. Samuti soodustavad varikoosi teket kaalutõus ja liiga istuv, aga ka seisev töö ning üleüldine vähene liikumine. Erilist hoolt ja tähelepanu tuleks jalgadele pöörata raseduse ajal, mil venoosse vere äravool on raskendatud ning suureneb oht veenilaiendite tekkeks. Veresoonte lõtvumist mõjutab ka keha hormonaalne kõikumine, mistõttu on olnud juhtumeid, kus varikoos on tekkinud juba teismeeas.

Kuidas veenilaienditest hoiduda?
Iga inimene saab veenilaiendite tekkimist vähendada, vältides pikaajalist seismist ja istumist. Abi on tegelikult väga lihtsatest harjutustest. Näiteks tasuks pikali olles hoida jalgu üleval, südamest kõrgemal. Samuti aitab kaasa regulaarne liikumine: jalgrattasõit, ujumine, suusatamine ja võimlemine. Istuva töö puhul on soovitatav vähemalt kord tunnis ringi liikuda. Eelsoodumuste puhul võiks kanda toetavaid tugisukki, mis aitavad suunata verd südame poole ja hoida ära vere kogunemist veenidesse, vähendades nii jalgade paistetust.

Millistel juhtudel tuleks pöörduda arsti poole?
Kui on tekkinud veenilaiendid, tuleks neid regulaarselt ise kontrollida. Valulikkuse, pakitsuse, jalakrampide, veenide nähtava laienemise, liigeste tursete või jalahaavandite korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kes määrab sobiva ravimeetodi. Veenilaiendite diagnostika kuldstandardiks on ultraheliuuring, mis võimaldab arstil hinnata veenide seisukorda ja vere liikuvust ning määrata seega õige ravimeetodi. Paljudele võib tunduda veenilaiendite eemaldamine üpris hirmuäratav ja valulik, kuid tegelikult leidub tänapäeval moodsaid ning üsna valutuid viise. Patsient ei vaja üldnarkoosi ja võib pärast protseduuri kohe ka omal jalal lahkuda.

  1. Veenide sulgemine laser- või raadiolainete energiaga ehk veenisisene endoablatsioon
    Endoablatsioon on ka praegu maailmas üks enim kasutatavaid veenilaiendite ravimeetodeid, mis on kasutusel eeskätt suuremõõtmeliste varikooside sulgemiseks. Nagu nimigi ütleb, suletakse selle protseduuri käigus veenid ja veri suunatakse teistesse, korralikult töötavatesse veresoontesse. Protseduur on vähevalulik, seda tehakse kohaliku anesteesiaga ja pärast protseduuri saab patsient ka kohe koju minna. Protseduuri järel valu peaaegu ei ole. Täielik taastumine võtab aega kuni kaks nädalat, mille jooksul tuleks kanda tugisukki ning vältida sporti, sauna ja alkoholi. 
  2. Veenide kirurgiline eemaldamine
    Miniflebektoomia on veenide kirurgiline eemaldamine väikeste, ca 2 mm avauste kaudu. See meetod sobib eeskätt pindmiste ja keskmise suurusega varikoosidele. Protseduur toimub kohaliku tuimestusega ja tänu väikestele avaustele arme praktiliselt ei jää. Taastumine võtab aega umbes 2 nädalat, mille jooksul tuleks kanda tugisukki.
  3. Veenide sulgemine vahuga
    Kõige valutum ja mugavam on laienenud veene sulgeda spetsiaalse süstitava vahtravimiga. Selle meetodiga saab likvideerida väikese ja keskmise suurusega veenilaiendeid, kuid üsna sageli kasutatakse seda ka esteetilise väljanägemise parandamiseks. Taastumisaeg on individuaalne, kuid keskmiselt võtab see aega kaks nädalat, millest valulikkust võib esineda kuni viis päeva. Selle aja jooksul soovitatakse kanda tugisukki ja vältida otsest päikest.
  4. Kapillaarilaiendite sulgemine laseri või süstitava ravimiga
    Kapillaarilaiendite puhul on tegu pigem esteetilise probleemiga – naha pinnale on moodustunud sinistest veresoontest ämblikuvõrk. See võib aga omakorda edasi areneda ja kaugemas tulevikus tervishädasid tekitada. Kapillaarilaiendeid ehk ämblikveene saab eemaldada laserraviga, mis sulgeb laseriga nahaalused laienenud soonekesed ilma nahka vigastamata. Teine variant on kasutada raadiolainete energiat või spetsiaalset veeni süstitavat ravimit, mis sulgeb laiendid seestpoolt. Selle meetodi puhul on taastumisaeg nimetatud protseduuridest kõige kiirem, kuid parimate tulemuste saavutamiseks tuleks kanda mõnda aega tugisukki ja vältida vähemalt kaks kuud otsest päikest.

 

Registratuuri telefon 601 0194
Kirjutage meile info@estmedica.ee
Meie aadress Narva mnt. 31, Tallinn
Oleme avatud E-R 08:00-18:00

Viewport: x

Breakpoint: visible-xs visible-sm visible-md visible-lg

188 queries in 0,808 seconds.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru